Название книги:

Lihtne moodus lõpetada suitsetamine

Автор:
Allen Carr
Lihtne moodus lõpetada suitsetamine

ОтложитьЧитал

Шрифт:
-100%+

ALLEN CARR

LIHTNE MEETOD LÕPETADA SUITSETAMINE

Allen Carr’s Easy Way to Stop Smoking

Original Text Copyright © Allen Carr’s Easyway (International) Limited, 1985, 1991, 1998, 2004, 2006, 2009, 2013

Eestikeelse teksti autoriõigus: AS Bit

2010, 2012, 2013

ISBN 978-9985-2-1549-4

ISBN 978-9985-2-2200-3 (epub)

Tõlkinud Tormi Kevvai

Keeletoimetajad Kaire Luide, Annika Vesi

Küljendanud Anne Linnamägi

Kirjastus Avita

Avita esindused

Tallinnas Pikk 68, 10133, tel 6 275 401, faks 6 411 340

Tartus Vallikraavi 7/9, 51003, tel/faks 7 427 156

Pärnus Kuninga 18, 80011, tel/faks 44 42 278

Jõhvis Rakvere 30, 41532, tel/faks 33 70 108

www.avita.ee

info@avita.ee

Kõik õigused käesolevale väljaandele on seadusega kaitstud. Ilma autoriõiguse omaniku loata pole lubatud ühtki selle väljaande osa paljundada ei mehaanilisel, elektroonilisel ega muul viisil.

Suitsetajatele, keda mul pole õnnestunud ravida,

ma loodan, et see aitab neil vabaks saada,

ja Sid Suttonile

ning ennekõike Joyce’ile

EESSÕNA

Kujutle hetkeks, et igal suitsetajal, kaasa arvatud sinul, on imeline võimalus suitsetamine maha jätta

 • OTSEKOHE;

 • JÄÄDAVALT;

 • TAHTEJÕUDU KASUTAMATA;

 • PSÜÜHILISTE JÄRELMÕJUDETA;

 • LISANDUVATE KILODETA;

 • ILMA HIRMUTAMISE TAKTIKATA, RAVIMEID, PLAASTREID VÕI MUID TRIKKE KASUTAMATA.

Oletame veel, et

 • ALGUSEST PEALE EI OLE SA EI ÕNNETU EGA TUNNE ENNAST MILLESTKI ILMA JÄETUNA;

 • SA HAKKAD SELTSIELUST ROHKEM RÕÕMU TUNDMA;

 • SU ENESEKINDLUS KASVAB JA SA TULED PAREMINI TOIME STRESSIGA;

 • SUUDAD PAREMINI KESKENDUDA;

 • KA EDASPIDI EI TEKI SUL KIUSATUST SUITSETADA;

 • SUITSETAMIST POLE MITTE AINULT LIHTNE MAHA JÄTTA, VAID SA LAUSA NAUDID PÄRAST OMA VIIMAST SIGARETTI KÄIVITUVAT PROTSESSI.

Kui selline imeline võimalus oleks olemas, kas sa siis kasutaksid seda? Võib-olla tõesti. Kuid loomulikult ei usu sa imedesse. Ei usu minagi. Ometi on selline võimalus olemas. Mina nimetan seda LIHTSAKS MEETODIKS. Ja tegelikult pole selles midagi müstilist, kuigi see nii tundub. See tundus ka mulle müstiline, kui ma selle meetodi avastasin, ja ma tean, et samamoodi mõtlesid ka paljud miljonid endised suitsetajad. Pole kahtlust, et sul on raske mind uskuda. Loomulikult, ma peaks sind ju naiivseks, kui usuksid mind, ilma et ma seda sulle tõestaksin. Teisalt ma tahaksin, et sa ei teeks seda viga, et jätaksid mu väited tähele panemata ainuüksi sellepärast, et pead neid ilmseks liialduseks. Võib-olla oled avanud selle raamatu vaid seetõttu, et keegi LIHTSA MEETODI (Easyway®) kliinikus käinud või raamatut lugenud ekssuitsetaja soovitas. Sel pole mingit tähtsust, soovitaja võis olla nii endine suitsetaja kui ka keegi, kes sinust väga hoolib ja muretseb, et kui sa suitsetamist ei lõpeta, siis pole tal varsti enam, keda armastada.

Kuidas LIHTNE MEETOD toimib? Seda lühidalt seletada on raske. Meie kliinikusse tulevad suitsetajad, kes on veendunud, et ei suuda suitsetamist maha jätta. Või kui mingi ime läbi suudavadki, siis on neil hirm, et peavad edaspidi lõputult piinlema või et seltsielu pole ilma suitsuta enam endiselt nauditav või et nende keskendumisvõime ja stressitaluvus nõrgeneb või et nad jäävad elu lõpuni suitsu järele igatsema.

Enamik kliinikusse tulnuid lahkub juba mõne tunni pärast õnnelikuna, et nad ei pea enam suitsetama. Kuidas me sellise imeni jõuame? Pane meie LIHTSA MEETODI kliinikus aeg kinni ja sa saad teada. Enamik suitsetajaid muidugi arvab, et me räägime neile, kui kahjulik on suitsetamine tervisele, et suitsetamine on vastik räpane harjumus, et see maksab neile terve varanduse ja kui lollid nad on, et ei lõpeta. Ei midagi taolist. Me ei räägi neile asjadest, mida nad juba niigi teavad. Need probleemid on seotud suitsetamisega, aga sugugi mitte mahajätmisega. Suitsetamine ja suitsetamise mahajätmine ei ole seotud samade asjaoludega. Selleks et suitsetamine maha jätta, tuleb kõrvaldada suitsetamise põhjus. LIHTNE MEETOD sellega tegelebki. Me võtame sinult soovi suitsetada. Kui suitsetamissoov on kõrvaldatud, ei pea endine suitsetaja enam isegi tahtejõudu appi võtma, et ilma suitsuta elada.

LIHTSA MEETODI kasutamiseks tuleb minna kas kliinikusse, osta raamat, video, audiokassett, CD või internetikursus. Igal pool on see ühesugune. Milline võimalus võiks sulle sobida? Mõni inimene eelistab lugemist, mõni videot. Kliinikud on väga edukad, sest me tagastame sulle su raha, kui sa ei saa suitsetamise mahajätmisega hakkama. Konsultatsiooni hind on piirkonniti muidugi erinev, ja kui sa kuulud selle kahekümne protsendi hulka, kes peab mitu korda vastuvõtule tulema, on kõik järgmised korrad tasuta. Meie ei kaota lootust ühegi suitsetaja puhul, aga kui sina peaksid siiski otsustama suitsetamise kasuks, saad sa kogu raha tagasi. Suurel määral just sellel raha-tagasi-garantiil meie kliinikute edu põhinebki.

See kõik ei kahanda veel raamatu väärtust. Miljonitele suitsetajatele piisas vaid selle läbilugemisest. Kui sa ikka veel kõhkled, võid edasiste juhtnööride saamiseks helistada meie kliinikusse. Kliinikute loetelu leiad raamatu lõpust.

HOIATUS

Võib-olla sa natuke kardad seda raamatut lugeda. Võib-olla sa mõtled nagu enamik suitsetajaid, et ühel päeval jätad sa suitsetamise maha. Aga kuna see mõte tekitab sinus paanikat, lükkad sa seda päeva aina edasi.

Kui sa nüüd ootad, et ma hakkan sulle rääkima, kui kahjulik on suitsetamine tervisele ja et sa kulutad suitsude peale terve varanduse ja et suitsetamine on üks vastik harjumus ja et sa oled loll ning tahtejõuetu, selgrootu limusk, siis sa eksid rängalt. See jutt ei aidanud mind, ja kui see sind aitaks, oleksid sa juba ammu suitsetamise maha jätnud.

Minu meetod, mida ma edaspidi nimetan LIHTSAKS MEETODIKS, põhineb hoopis teistel alustel. Mõnda minu väidet on sul väga raske uskuda. Igatahes, pärast raamatu läbilugemist sa imestad, kuidas oli suudetud sind varem teistmoodi uskuma panna.

Üldlevinud arvamus on, et inimene hakkab suitsetama omal vabal tahtel. Tegelikult ei arva keegi, et temast pärast esimest suitsu suitsetaja saab, nii nagu ei arva keegi, et temast pärast esimest pitsi alkohoolik või pärast esimest heroiinisüsti sõltlane saab. Tõsi, igaüks otsustab ise, kas teha oma elu esimene suits või mitte. Samuti nagu inimene otsustab kinno minna, kuid ta ei plaani sinna elu lõpuni jääda.

Palun mõtle oma elu peale tagasi. Kas sa võid väita, et sa mitte kunagi ei nautinud hetki pärast sööki või heas seltskonnas ilma suitsuta või et sa ei suutnud keskenduda või ei saanud hakkama stressiga ilma suitsuta? Millal sa said aru, et tahad suitsetada ka mujal kui seltskonnas? Millal sa said aru, et sul peab sigaretipakk kogu aeg käepärast olema, sest muidu tunned end ebakindlalt või satud lausa paanikasse?

Nagu kõik suitsetajad, oled sa sattunud kõige kavalamasse lõksu, mille inimkond looduse abil on välja mõelnud. Sellel planeedil pole ühtegi lapsevanemat, hoolimata sellest, kas ta ise suitsetab või mitte, kellele meeldiks, et tema laps suitsetab. See tähendab, et tegelikult soovivad kõik suitsetajad, et nad poleks iial suitsetama hakanud. Enne kurikavalasse lõksu langemist ei vaja mitte keegi mitte ühtegi sigaretti ei toidu nautimiseks ega stressiga toimetulemiseks.

Samas tahab iga suitsetaja ikka edasi suitsetada. Lõppude lõpuks ei sunni meid keegi sigaretti süütama. Suitsetaja teeb ise oma otsuse.

Kui suitsetajatel oleks üks võlunupp, pärast millele vajutamist nad järgmisel hommikul ärkaksid inimestena, kes poleks kunagi ühtegi sigaretti süüdanud, siis ainsad suitsetajad sel hommikul oleksid oma esimest suitsu proovivad teismelised. Ainus põhjus, mis takistab meid suitsetamist maha jätta, on HIRM.

Hirm, et meid ootab ees jube aeg, mil me peame piinlema, sest me oleme millestki ilma jäetud, sest toit ja koosviibimised ei paku suitsuta seda naudingut mis varem, sest me ei suuda keskenduda, stressi taluda, sest me ei suuda olla ilma suitsuta enesekindlad, sest kardame, et me minetame iseend. Suurim hirm aga peitub arvamises, et pärast esimest suitsu jääb inimene elu lõpuni suitsetajaks, st ta ei saa iialgi päris vabaks, vaid jääb alatiseks igatsema seda ühte juhuslikku sigaretti. Kui sa käid läbi sama tee mis minagi, st proovid kõiki tavapäraseid loobumismeetodeid ja tunned piina, mida valmistab tahtejõu meetodil suitsetamise mahajätmine, siis lisandub su hirmule veendumus, et sa ei saa sellega iial hakkama.

Kui sa kardad või tunned, et suitsetamise mahajätmiseks pole õige aeg, siis las ma kinnitan sulle, sa kardad sellepärast, et sul on hirm. Seda hirmu sigaretid ei leevenda, vaid hoopiski põhjustavad. Sul polnud mingit kavatsust nikotiinilõksu sattuda, kuid nagu kõik lõksud, on ka see seatud selleks, et keegi sinna sisse satuks. Küsi endalt, kas sa otsustasid esimest sigaretti läites, et sust saab suitsetaja elu lõpuni. Seega, millal sa mõtled suitsetamise maha jätta? Kas homme? Järgmisel aastal? Lõpeta enda lollitamine. Lõks on mõeldud sind kinni hoidma elu lõpuni. Miks sinu meelest enamik suitsetajaid ei lõpeta suitsetamist enne, kui see nad tapab?

Penguini kirjastus avaldas selle raamatu 20 aastat tagasi ja sellest ajast alates on see bestseller. Nüüd on mul aastatepikkune tagasiside, millest on selgunud, et minu meetod on olnud palju edukam, kui ma unistadagi oskasin. Kuid on selgunud ka kaks tõsiasja, mis mulle muret tekitavad. Ühest räägin pisut hiljem, teise kohta toon siinkohal kirjadest kolm näidet.

 

Ma ei uskunud teie väiteid ning palun vabandust, et teis kahtlesin. See oligi nii lihtne, nagu te ütlesite. Olen pakkunud teie raamatut kõikidele oma sugulastele ja sõpradele ega mõista, miks nad seda ei loe.

Kaheksa aastat tagasi andis mulle teie raamatu endine suitsetajast sõber. Hakkasin seda äsja lugema. Kahetsen, et raiskasin kaheksa aastat.

Lõpetasin äsja teie raamatu lugemise. Möödas on vaid neli päeva, ma tunnen end suurepäraselt ja tean, et ei taha enam iial suitsetada. Esimest korda võtsin raamatu kätte viis aastat tagasi, jõudsin poole peale ja sattusin paanikasse. Teadsin, et kui edasi loen, siis pean suitsetamise lõpetama. Kas ma polnud loll?

Ei, see noor daam polnud loll. Rääkisin enne võlunupust. LIHTNE MEETOD toimib nagu võlunupp. Las ma seletan: LIHTNE MEETOD pole ime, aga mulle ja tuhandetele endistele suitsetajatele, kes jätsid suitsetamise maha lihtsalt ja rõõmuga, tundub see imena!

Ma hoiatan: siin on tegemist nokk-kinni-saba-lahti-olukorraga. Iga suitsetaja tahab suitsetamist maha jätta ja iga suitsetaja saab sellega hakkama, sest see on nii kerge ja lihtne. Ainuke põhjus, miks ta ei ürita suitsetamist maha jätta, on hirm. Suurim saavutus on oma hirmust võitu saada. Enne sa hirmust lahti ei saa, kuni pole raamatut läbi lugenud. Aga hirm võib nii suureks kasvada, et takistab raamatut lõpuni lugemast, nagu oli näha kolmanda näite noore daami puhul.

Sa ei kavatsenud lõksu langeda. Kuid saa aru: sa ei vabane enne, kui oled täiesti veendunud, et sa jätad suitsetamise maha. Võib-olla sa nüüd kibeled suitsetamist maha jätma. Aga võib-olla sa hoopis kardad. Igal juhul pea meeles: SUL EI OLE MITTE MIDAGI KAOTADA!

Kui sa pärast raamatu läbilugemist tahad endiselt suitsetada, ei saa keegi sind keelata. Sa ei pea isegi raamatu lugemise ajal suitsetamist piirama ega lõpetama. Pea meeles: siin pole mingit šokiteraapiat. Vastupidi, mul on sulle vaid häid uudiseid. Kas sa suudad ette kujutada, mida tundis krahv Monte-Cristo pärast vanglast vabanemist? Nii tundsin mina, kui vabanesin nikotiinisõltuvusest. Nii tunnevad end miljonid endised suitsetajad, kes on minu meetodit kasutanud. Pärast selle raamatu läbilugemist TUNNED SAMAMOODI KA SINA.

Nii et hakka peale!

SISSEJUHATUS

MA KAVATSEN MAAILMA SUITSETAMISEST TERVEKS RAVIDA.

Ütlesin seda oma naisele. Ta arvas, et ma teen nalja. Arusaadav, ta oli ju küllalt näinud mu ebaõnnestunud katseid jätta suitsetamine maha. Viimane neist oli kahe aasta eest. Kannatasin kuus kuud tõelist põrgupiina, enne kui alla vandusin ja uuesti sigareti süütasin. Võin häbenemata tunnistada, et nutsin kui väike laps. Nutsin, sest mõistsin, et olen elu lõpuni suitsetajaks määratud. Ma olin ihu ja hingega asja juures, talusin nii palju, et tean nüüd, et rohkem ma sellist asja üle ei ela. Ma pole loomult vägivaldne, aga kui mõni heasoovlik mittesuitsetaja oleks tol hetkel mulle öelnud, et suitsetamist on väga lihtne ja kerge maha jätta, siis poleks ma oma tegude eest vastutanud. Igatahes olen ma veendunud, et iga suitsetajast kohtunik oleks must aru saanud ja mu õigeks mõistnud.

Vahest ei suuda ka sina uskuda, et suitsetamist võib olla kerge maha jätta. Ikkagi ma palun sind, et sa ei viskaks seda raamatut prügikasti. Usu mind, ka sina veendud, et suitsetamist maha jätta on väga lihtne.

Igatahes, kaks aastat hiljem, kui ma olin just kustutanud oma elu viimase sigareti, ütlesin naisele, et ma võin end nüüd mittesuitsetajaks pidada ning et ma hakkan sellest pahest tervet maailma terveks ravima. Pean tunnistama, et mind natuke ärritas tema kahtlev olek, aga see ei vähendanud minu indu. Rõõm teadmisest, et ma ei suitseta enam mitte kunagi, moonutas pisut mu reaalsustaju. Tagantjärele mõistan oma naise suhtumist ning saan aru, miks Joyce ja mu lähimad sugulased-sõbrad mind hullumaja kandidaadiks pidasid.

Kui ma vaatan tagasi oma elule, tundub mulle, et kogu mu eksistents oli ettevalmistus suitsetamisprobleemi lahendamiseks. Isegi need vastikud aastad, mil ma õppisin raamatupidajaks ja selles ametis töötasin, olid vajalikud, et lahendada suitsetamislõksu mõistatus. Öeldakse, et kõiki inimesi ei saa kogu aeg lollitada, ometi on minu arvates tubakafirmad just seda aastaid teinud. Samuti arvan, et ma olin esimene, kes suitsetamislõksu olemust täielikult mõistis. Et mu jutt liigse enesekiitusena ei tunduks, kinnitan: mõistsin seda mitte iseenese tarkusest, vaid hoopiski tänu olukorrale, kuhu oma eluga olin jõudnud.

15. juuli 1983 oli minu jaoks otsustav päev. Ma ei põgenenud küll Colditzi vanglast, kuid sealt pääsenud tundsid ilmselt samasugust kergendust ja rõõmu kui mina pärast oma viimase sigareti kustutamist. Ma taipasin, et olen leidnud võimaluse, kuidas täita iga suitsetaja soov – vabaneda lihtsalt ja igaveseks suitsetamisest.

Testisin oma meetodit sugulaste-sõprade peal, seejärel võtsin end ametist lahti ning minust sai täiskohaga nõustaja, et aidata teistel suitsetajatel pahest lahti saada.

Kaks aastat hiljem ilmus selle raamatu esmatrükk. Inspiratsiooni sain ma ühest ebaõnnestumisest, juhtumist mehega, kellest on juttu 25. peatükis. Ta käis mu juures kaks korda ja mõlemal korral olime pisarais. Mees oli väga ärritunud ja ma ei suutnud teda maha rahustada ega talle selgeks teha, mida ma öelda tahtsin. Panin kõik kirja lootuses, et ta loeb seda siis, kui talle sobib, ja nii mitu korda, kui tahab, ning saab must ehk aru.

Ma ei kahelnud hetkekski, et mind aidanud LIHTNE MEETOD on sama edukas ka teiste suitsetajate jaoks. Ometigi tekkisid raamatu kirjutamise mõtte juures teatud kõhklused ja ma tegin omal käel turu-uuringut. Vastukaja polnud kuigi julgustav:

Kuidas saab raamat aidata mul suitsetamist maha jätta? See, mida ma vajan, on tahtejõud!

Kuidas saab raamat ära hoida võõrutamisest tingitud vaevusi?

Mul oli ka endal kahtlusi. Kliinikus selgus tihtipeale, et nii mõnigi klient oli mu põhimõtetest valesti aru saanud, kuid ma sain kohe asja selgitada. Kuidas aga suudaks seda raamat? Eriala õppimise ajast oli mul meeles pettumus, mida tundsin, kui ei saanud raamatust aru või kui ma polnud mõne kohaga nõus, aga küsida polnud kelleltki. Samuti teadsin suurepäraselt, et televisiooni- ja videoajastul pole paljud inimesed enam harjunud lugema.

Üks kahtlus aga ületas kõik teised: ma pole kirjanik, ja ma tunnistasin seda. Ma olin kindel, et suitsetajaga silmast silma rääkides suudan teda veenda, kuivõrd paremini hakkab ta end tundma seltskonnas, kuivõrd hästi suudab ta edaspidi kontsentreeruda ja hakkama saada stressiga ja kuivõrd lihtne on suitsetamist maha jätta. Aga kas ma suudan seda kõike ka raamatus edasi anda?

Õnneks olid jumalad mu vastu armulised. Ma olen saanud tuhandeid tänukirju.

See on kõige suurepärasem raamat, mis üleüldse on kirjutatud.

Te olete mu õpetaja.

Te olete geenius.

Teid peaks rüütliks lööma.

Te peaksite peaminister olema.

Te olete pühak.

Ma loodan, et selline kiitus ei ajanud mu pead segi. Ma tean täpselt, et mind ei kiidetud mitte minu kirjandusliku ande pärast, vaid hoolimata sellest, et mul seda annet polnud. Ükskõik, kas inimene loeb raamatut või läheb kliinikusse, tähtis on, et minu

LIHTNE MEETOD TOIMIB!

Vähe sellest, et meil on nüüd ülemaailmne LIHTSA MEETODI kliinikute võrk, ka mu raamat on esimesest trükist alates bestseller. Norras osteti seda raamatut isegi rohkem kui Harry Potterit. Kokku on raamatut müüdud üle 11 miljoni eksemplari ja tõlgitud rohkem kui 20 keelde. Aasta pärast kliiniku avamist arvasin, et tean täpselt, kuidas aidata suitsetajal suitsetamist maha jätta. Oma üllatuseks olen ma aga 20 aastat iga päev midagi uut juurde õppinud. Kui kuus aastat pärast esmatrükki paluti mul raamat üle vaadata, haaras mind õudus, et ma pean peaaegu kõik oma kirjapandu valeks tunnistama ja ära parandama.

Kuid mu hirm osutus asjatuks: LIHTSA MEETODI põhimõtted on ikka sama usaldusväärsed kui siis, kui ma nad avastasin. Peamine on see, et

SUITSETAMIST MAHA JÄTTA ON LIHTNE!

See on fakt. Mu ainus mure on, kuidas suitsetajat selles veenda. Kahekümne aastaga kogutud tarkus kulub selleks, et anda igale suitsetajale lootust. Kliinikutes püüame anda endast parima. Iga tagasilöök kurvastab meid väga, sest meie teame, kui lihtne on suitsetamist maha jätta. Kui suitsetajad ei saa sellega hakkama, peavad nad seda enda läbikukkumiseks. Meie peame seda aga endi omaks: meil ei õnnestunud suitsetajat veenda, kui lihtne ja kerge on suitsetamist maha jätta.

Raamatu esimese väljaande pühendasin neile suitsetajatele, keda mul ei õnnestunud suitsetamisest terveks ravida. Kuna kliinik annab raha tagasi neile, kes suitsetamisest lahti ei saanud, on meil usaldusväärsed andmed. LIHTSA MEETODI kliinikutes üle maailma on ebaõnnestumise protsent alla 10, st et õnnestumise protsent on üle 90.

Kuigi teadsin, et olin avastanud midagi imepärast, ei osanud ma isegi unes sellist edu näha. Võid muidugi vaielda, et kui mul oli eesmärk kogu maailm suitsetamisest terveks ravida, pidingi ma lootma 100protsendilist edu.

Aga ma ei lootnud kunagi 100protsendilist õnnestumist. Varem oli nuusktubakas kõige levinum nikotiinisõltuvuse tekitaja, kuni ühiskond selle hukka mõistis. Sellest hoolimata leidub nüüd ja edaspidigi veidrikke, kes nuusktubakat tarbivad. Hämmastaval kombel on selliseid üpris palju veel Suurbritannia parlamendis. Tegelikult polegi siin midagi üllatavat, sest poliitikud on ju ajast oma sada aastat maas. Seega on ikka ja alati neid, kes suitsetavad. Kindlasti ei osanud ma arvata, et ma pean hakkama igat suitsetajat personaalselt ravima.

Ma arvasin, et ühel päeval olen ma lahti muukinud suitsetamislõksu saladuse ja purustanud järgmised illusioonid.

 • Suitsetaja naudib sigaretti.

 • Suitsetama hakkamise üle otsustab suitsetaja ise.

 • Suitsetamine leevendab igavust ja stressi.

 • Suitsetamine aitab keskenduda ja rahustab.

 • Suitsetamine on harjumus.

 • On vaja tahtejõudu, et suitsetamine maha jätta.

 • See, kes kord hakkab suitsetama, suitsetab elu lõpuni.

 • Hoiatus, et suitsetamine tapab, aitab suitsetamist maha jätta.

 • Suitsetamist aitavad maha jätta igasugused aseained, eelkõige nikotiinil põhinevad.

Mõtlesin naiivselt, et kui ma olen purustanud illusiooni, et suitsetamist on raske maha jätta ja et üleminekuperiood on piinarikas, mõistab seda ka kogu maailm ja võtab omaks minu meetodi.

Ma arvasin, et mu peamiseks vastaseks on tubakatööstus, kuid üllatuseks hakkasid mulle kaikaid kodarasse loopima just need, keda pidasin oma peamisteks liitlasteks: meedia ja meie valitsus, organisatsioonid ASH ja QUIT (suitsetamise vastu võitlevad liidud) ning riikliku meditsiini esindajad.

Arvatavasti oled näinud filmi „Õde Kenny”. Film räägib ajast, mil lastehalvatus ehk poliomüeliit oli veel ohtlik. Mäletan selgesti, kuidas haiguse nimetus tekitas samasugust hirmu nagu tänapäeval jutud vähktõvest. Poliomüeliit põhjustas lisaks halvatusele ka jäsemete moondumist. Tollane ravimeetod nägi ette, et jäseme ümber kinnitati metallkonstruktsioon, mis pidi vältima jäseme moondumist. Tulemuseks oli eluaegne halvatus.

Õde Kenny uskus, et need rauad takistasid taastumist, ja ta tõestas tuhat korda, et laps saab taas liikuda, kui lihaseid uuesti treenida. Ent Kenny oli ainult õde, mitte arst. Kuidas ta julges tungida auväärsete doktorite mängumaale? Neid ei paistnud huvitavat fakt, et õde Kenny oli leidnud probleemile lahenduse. Kenny ravitud lapsed teadsid, et tal on õigus, teadsid ka nende laste vanemad, sellest hoolimata keeldus riiklik meditsiin Kenny meetodi kasutamisest. Vähe sellest, nad võtsid ka meetodi avastajalt praktiseerimisõiguse. Õde Kennyl kulus tõe jaluleseadmiseks kakskümmend aastat.

Ma nägin filmi mitu aastat enne seda, kui ma LIHTSA MEETODI avastasin. Film oli väga huvitav ja kahtlemata oli selles ka oma tõetera. Kuid Hollywood tegi kunstilistel põhjustel üpris palju mööndusi. Õde Kenny ei saanud ju avastada seda, mida arstiteadus polnud seni avastanud. Kindlasti polnud tunnustatud meditsiiniasjatundjad mingid dinosaurused, nagu neid meile näidati. Kuidas ei suutnud nad kakskümmend aastat ilmselgeid fakte näha?

Öeldakse ju, et fakti, st tõtt, on raskem uskuda kui väljamõeldist, st valet. Vabandage mind, et süüdistasin filmimehi möönduste tegemises. Isegi praegu, kakskümmend aastat hiljem, nn moodsate suhtlemisviiside ajastul, ei õnnestu mul vahel oma sõnumit inimesteni viia. Kas mul pole õigus: sa loed seda raamatut sellepärast, et mõni endine suitsetaja soovitas? Pea meeles, mul ei ole nii palju raha nagu BMA-l, ASH-il või QUIT-il. Ma olen üksik hunt nagu õde Kennygi. Olen kuulus, sest mu süsteem toimib, ma suutsin oma teooriat tõestada. Suitsetamisest loobujatele olen ma juba guru number üks. Aga ka õde Kenny tõestas, kuid ometi ei hakatud tema ravimeetodit kasutama.

 

Selle raamatu viimased laused pärinevad esialgsest käsikirjast: „Ühiskonnas puhuvad muutuste tuuled. Lumepall on veerema läinud. Loodan, et mu raamat muudab selle laviiniks.”

Minu märkuste põhjal võib mõni arvata, et ma ei austa arsti elukutset. Täiesti vale. Üks mu poegadest on arst ja ma ei tea õilsamat elukutset. Tõepoolest, kõige rohkem soovitavad meie kliinikut just selle valdkonna esindajad.

Algusaastatel määratlesid arstid mind petturi või soperdajana, kes vaid väidab, et on asjatundja. 1997. aasta augustis oli mul au esineda Pekingis juba kümnendal konverentsil „Tubakas või tervis”. Usun, et olen esimene diplomita arst, kellele sellist au on osutatud: kutsega mõõdeti minu saavutatud edu.

Kõigest hoolimata oleksin võinud ka seinale loenguid pidada. Kuna nikotiiniplaaster ja närimiskumm pole probleemi lahendanud, on suitsetajad mõistnud, et meelemürgist ei vabane samasuguse mürgiga. See on sama, kui soovitada heroiinisõltlasele: „Ära suitseta heroiini, sest suitsetamine on kahjulik. Proovi seda veeni süstida.” (Ära tee seda nikotiiniga, see tapab su jalamaid!) Ennekõike „tänu” arstidele pole ei meedial ega heategevusasutustel õrna aimugi, kuidas aidata suitsetajatel suitsetamist maha jätta – nad räägivad ainult seda, mida suitsetajad nagunii teavad: suitsetamine on tervisele kahjulik, see on üks räpane ja vastik, ühiskonnas mitteaktsepteeritav ja kallis tegevus. Neile ei tule vist hetkekski pähe, et suitsetamine ja suitsetamise mahajätmine pole seotud samade asjaoludega. Kõige tähtsam ongi see, et tuleb kõrvaldada põhjused, miks üldse suitsetatakse.

Бесплатный фрагмент закончился. Хотите читать дальше?

Издательство:
Eesti digiraamatute keskus OU
Метки:
Поделится: